Töö- ja pereelu tasakaalu määratlused
Töö- ja pereelu tasakaalu ühtset ja universaalset definitsiooni on kirjandusest küllalt keeruline leida. Paljude autorite käsitluses tähendab see fraas, et töö ja pereelu on mingil moel ühendatud või harmoonias. Esmane ja laialt kasutusel olnud määratlus keskendus negatiivse puudumisele - selles käsitleti töö-ja pereelu tasakaalu kui konflikti või vastastikuse segamise puudumist tööga seotud rollide ja perega seotud rollide vahel.
Greenhaus ja kolleegid (2006) väidavad, et töö- ja pereelu tasakaal näitab, mil määral inimesed on võrdselt seotud ja võrdselt rahulolevad oma tööelu ja pereelu rollidega. Tasakaal koosneb kolmest osast:
Euroopa Tööohutuse ja Töötervise agentuur (European Agency for Safety and Health at Work) kasutab oma materjalides Greenhausi ja tema kolleegide lähenemist veelgi laiemalt sõnastatud nähtuse - töö ja elu tasakaalu (work-life balance) – määratlemisel. See nimetus rõhutab, et väljaspool tööelu on inimestel lisaks pereeluga seotud rollidele on ka isikliku eluga seotud rollid, ning on ühtlasi kooskõlas joonisel 1 toodud tööga mitteseotud rollide loetelu sisuga.
Frone’i pakutud töö- ja pereelu tasakaal definitsioon sisaldab lisaks töö- ja pereelu konflikti puudumisele ka positiivset poolt – nende kahe valdkonna vastastikust soodustavat mõju, rõhutades, et töö-pere soodustamine (facilitation) on töö-pere tasakaalu teine komponent (Frone, 2003). Selle käsitluse kohaselt esindab töö ja pereelu tasakaalu madal rollide vaheline konflikt ja kõrge rollide vaheline soodustav mõju. Joonisel 2 on näha neljaosaline töö-pere tasakaalu taksonoomia. Kaks peamist dimensiooni on töö ja perega seotud rollide mõju suund (töö-pere versus pere-töö) ning mõju tüüp (konflikt vs soodustamine).
Töö- ja pereelu tasakaalu ühtset ja universaalset definitsiooni on kirjandusest küllalt keeruline leida. Paljude autorite käsitluses tähendab see fraas, et töö ja pereelu on mingil moel ühendatud või harmoonias. Esmane ja laialt kasutusel olnud määratlus keskendus negatiivse puudumisele - selles käsitleti töö-ja pereelu tasakaalu kui konflikti või vastastikuse segamise puudumist tööga seotud rollide ja perega seotud rollide vahel.
Greenhaus ja kolleegid (2006) väidavad, et töö- ja pereelu tasakaal näitab, mil määral inimesed on võrdselt seotud ja võrdselt rahulolevad oma tööelu ja pereelu rollidega. Tasakaal koosneb kolmest osast:
- ajaline tasakaal viitab , et aega jagatakse töö- ja pereelu rollide vahel võrdselt
- seotuse tasakaal viitab, et psühholoogiline seotuse tase töö- ja pereelu rollide vahel on võrdne
- rahulolu tasakaal viitab, et rahulolu tase töö- ja pereelu rollide vahel on võrdne
Euroopa Tööohutuse ja Töötervise agentuur (European Agency for Safety and Health at Work) kasutab oma materjalides Greenhausi ja tema kolleegide lähenemist veelgi laiemalt sõnastatud nähtuse - töö ja elu tasakaalu (work-life balance) – määratlemisel. See nimetus rõhutab, et väljaspool tööelu on inimestel lisaks pereeluga seotud rollidele on ka isikliku eluga seotud rollid, ning on ühtlasi kooskõlas joonisel 1 toodud tööga mitteseotud rollide loetelu sisuga.
Frone’i pakutud töö- ja pereelu tasakaal definitsioon sisaldab lisaks töö- ja pereelu konflikti puudumisele ka positiivset poolt – nende kahe valdkonna vastastikust soodustavat mõju, rõhutades, et töö-pere soodustamine (facilitation) on töö-pere tasakaalu teine komponent (Frone, 2003). Selle käsitluse kohaselt esindab töö ja pereelu tasakaalu madal rollide vaheline konflikt ja kõrge rollide vaheline soodustav mõju. Joonisel 2 on näha neljaosaline töö-pere tasakaalu taksonoomia. Kaks peamist dimensiooni on töö ja perega seotud rollide mõju suund (töö-pere versus pere-töö) ning mõju tüüp (konflikt vs soodustamine).