Töö- ja pereelu konfliktiga on tegemist siis, kui tööst ja pereelust tulenevad nõuded on vastastikku kokkusobimatud – ühes rollis osalemine takistab teises rollis osalemist. Konflikt võib esineda kahel suunal- vahel võivad töökohustused segada pereelu (töö-pere konflikt), vahel aga võib pereelus toimuv segada töötaja rollis tegutsemist (pere-töö konflikt).
Õpiobjektis kasutatakse mõistet "töö- ja pereelu konflikt" nende kahe rolli vahelise konflikti üldise tähistajana ning konflikti suunale osutamiseks on terminitena kasutusel vastavalt kas "töö-pere konflikt" või "pere-töö konflikt".
Töö- ja pereelu konflikti liigid
Uuringutest on selgunud kolm olulist töö- ja pereelu konflikti liiki: ajast tulenev, pingest tulenev ja käitumisest tulenev konflikt (Greenhaus & Beutell, 1985 cit Van Steenbergen et al, 2007).
Ajast tulenev konflikt tekib sellest, et tegevused meie elus võistlevad aja kui olulise ressursi pärast. Ühes rollis veedetud aeg üldjuhul ei võimalda samal ajal pühenduda teisele rollile - ajaga seotud nõudmised muudavad füüsiliselt võimatuks olla samal ajal kahes kohas korraga. Näiteks töölähetused või pikad töötunnid ei võimalda osaleda pere tähtsündmustel ja ühistegevustes või lastevanemate koosolekul.
Ajast tulenev töö-pere konflikt puudutab tõenäolisemalt neid töötajaid, kel on ebatraditsioonile tööaeg, kes töö tõttu palju reisivad, teevad ületunde ja kelle töögraafik paindlikkust ei võimalda – kõik need tegurid suurendavad või fikseerivad aega, mis kulub tööle ja mida ei saa pereelu tegevustele kasutada.
Pereelust tekkivad nõudmised meie ajakasutusele võivad samuti konfliktini viia. Tõenäolisemalt kogevad pere-töö konflikti töötajad, kes on abielus, kel on väiksed lapsed, suur perekond ja abikaasa, kes töötab vastutusrikkal ametikohal. Kõik need tegurid suurendavad selle aja hulka, mida läheb vaja pereelu rollide täitmiseks – ja see võib segada tööga seotud tegevusi.
Pingest tulenev töö-pere konflikt on tõenäoliselt intensiivsem neil töötajail, kelle töö on emotsionaalselt, füüsiliselt või vaimselt väga nõudlik, kelle töökeskkond muutub pidevalt või kes täidavad tüütuid, rutiinseid ülesandeid. Need tegurid võiva kaasa tuua negatiivsete emotsioonide ülekandumise tööelust väljapoole.
Pinge võib tekkida ka pereelu rollidest. Töötajad, kel on keeruline suhe oma partneri või lastega või kelle pere ei aita ega toeta neid, võivad tunda, et pereelus esinev stress hakkab häirima nende tööelu. On keeruline täie tähelepanuga tööle keskenduda, kui pereelus esineb pingelisi olukordi.
Töö- ja pereelu konflikti esinemine Euroopa Liidus
Uuringud näitavad, et töö- ja pereelu konflikt on Euroopa Liidus tähelepanu väärivaks probleemiks. 2010. aastal avaldatud, järjekorras teise Euroopa elukvaliteedi uuringu ( Kotowska et al, 2010) tulemuste kohaselt kannatab enam kui veerand eurooplastest töö- ja pereelu konflikti mõne liigi all.
Näiteks ajast tuleneva konflikti hindamisel selgus, et
Samas uuringust selgus, et naised nimetasid suurema tõenäosusega, et neil jääb liiga vähe aega igapäevategevusteks ning mehed tajusid, et nad veedavad liiga palju aega tööl. Sellist soolist erinevust ei ilmnenud vaid Põhjamaades.
Arvestatav hulk töötajaid on raskustes pereelu kohustuste täitmisel töö intensiivsuse ja tööaja tõttu, nt 22% märkis, et nad on töö tõttu liiga väsinud, et majapidamistöid teha ning 10% nimetas, et tööl veedetud ajahulk segab pereelu kohustusi.
Töö- ja pereelu konflikti tagajärjed
Euroopa Tööohutuse ja Töötervise Agentuur rõhutab oma teabelehes, et töö- ja pereelu konfliktiga seostub mitmeid negatiivseid tagajärgi, mis võivad olla väga kahjustavad nii töötajate kui organisatsioonide jaoks ning mille ennetamisele tuleks tähelepanu pöörata.
Erinevad uuringud on näidanud, et töö-ja pereelu konflikt võib töötajate jaoks kaasa tuua terve rea halvenenud tervise ja vähenenud heaolu näitajaid:
Töötajatel esineva töö- ja pereelu konflikti tagajärjed organisatsiooni jaoks võivad olla järgnevad:
Õpiobjektis kasutatakse mõistet "töö- ja pereelu konflikt" nende kahe rolli vahelise konflikti üldise tähistajana ning konflikti suunale osutamiseks on terminitena kasutusel vastavalt kas "töö-pere konflikt" või "pere-töö konflikt".
Töö- ja pereelu konflikti liigid
Uuringutest on selgunud kolm olulist töö- ja pereelu konflikti liiki: ajast tulenev, pingest tulenev ja käitumisest tulenev konflikt (Greenhaus & Beutell, 1985 cit Van Steenbergen et al, 2007).
- Ajast tulenev konflikt
Ajast tulenev konflikt tekib sellest, et tegevused meie elus võistlevad aja kui olulise ressursi pärast. Ühes rollis veedetud aeg üldjuhul ei võimalda samal ajal pühenduda teisele rollile - ajaga seotud nõudmised muudavad füüsiliselt võimatuks olla samal ajal kahes kohas korraga. Näiteks töölähetused või pikad töötunnid ei võimalda osaleda pere tähtsündmustel ja ühistegevustes või lastevanemate koosolekul.
Ajast tulenev töö-pere konflikt puudutab tõenäolisemalt neid töötajaid, kel on ebatraditsioonile tööaeg, kes töö tõttu palju reisivad, teevad ületunde ja kelle töögraafik paindlikkust ei võimalda – kõik need tegurid suurendavad või fikseerivad aega, mis kulub tööle ja mida ei saa pereelu tegevustele kasutada.
Pereelust tekkivad nõudmised meie ajakasutusele võivad samuti konfliktini viia. Tõenäolisemalt kogevad pere-töö konflikti töötajad, kes on abielus, kel on väiksed lapsed, suur perekond ja abikaasa, kes töötab vastutusrikkal ametikohal. Kõik need tegurid suurendavad selle aja hulka, mida läheb vaja pereelu rollide täitmiseks – ja see võib segada tööga seotud tegevusi.
- Pingest tulenev konflikt
Pingest tulenev töö-pere konflikt on tõenäoliselt intensiivsem neil töötajail, kelle töö on emotsionaalselt, füüsiliselt või vaimselt väga nõudlik, kelle töökeskkond muutub pidevalt või kes täidavad tüütuid, rutiinseid ülesandeid. Need tegurid võiva kaasa tuua negatiivsete emotsioonide ülekandumise tööelust väljapoole.
Pinge võib tekkida ka pereelu rollidest. Töötajad, kel on keeruline suhe oma partneri või lastega või kelle pere ei aita ega toeta neid, võivad tunda, et pereelus esinev stress hakkab häirima nende tööelu. On keeruline täie tähelepanuga tööle keskenduda, kui pereelus esineb pingelisi olukordi.
- Käitumisest tulenev konflikt
Töö- ja pereelu konflikti esinemine Euroopa Liidus
Uuringud näitavad, et töö- ja pereelu konflikt on Euroopa Liidus tähelepanu väärivaks probleemiks. 2010. aastal avaldatud, järjekorras teise Euroopa elukvaliteedi uuringu ( Kotowska et al, 2010) tulemuste kohaselt kannatab enam kui veerand eurooplastest töö- ja pereelu konflikti mõne liigi all.
Näiteks ajast tuleneva konflikti hindamisel selgus, et
- 27% Euroopa liidu töötajatest tunneb, et veedavad liiga palju aega tööl
- 28% tunneb, et veedab liiga vähe aega oma perega
- 36% tunneb, et neil pole piisavalt aega sõprade ja teiste sotsiaalsete kontaktide jaoks
- 51% tunnistas, et neil pole piisavalt aega oma hobide ja huvialadega tegelemiseks
Samas uuringust selgus, et naised nimetasid suurema tõenäosusega, et neil jääb liiga vähe aega igapäevategevusteks ning mehed tajusid, et nad veedavad liiga palju aega tööl. Sellist soolist erinevust ei ilmnenud vaid Põhjamaades.
Arvestatav hulk töötajaid on raskustes pereelu kohustuste täitmisel töö intensiivsuse ja tööaja tõttu, nt 22% märkis, et nad on töö tõttu liiga väsinud, et majapidamistöid teha ning 10% nimetas, et tööl veedetud ajahulk segab pereelu kohustusi.
Töö- ja pereelu konflikti tagajärjed
Euroopa Tööohutuse ja Töötervise Agentuur rõhutab oma teabelehes, et töö- ja pereelu konfliktiga seostub mitmeid negatiivseid tagajärgi, mis võivad olla väga kahjustavad nii töötajate kui organisatsioonide jaoks ning mille ennetamisele tuleks tähelepanu pöörata.
Erinevad uuringud on näidanud, et töö-ja pereelu konflikt võib töötajate jaoks kaasa tuua terve rea halvenenud tervise ja vähenenud heaolu näitajaid:
- kehvem vaimne ja füüsiline tervis
- madalam eluga rahulolu
- kõrgem stessitase
- kõrgem emotsionaalse kurnatuse tase
- madalam füüsiline aktiivsus
- suurem tõenäosus alkoholiprobleemide tekkeks
- suurenenud ärevuse ja depressiooni tase
- alanenud söögiisu
Töötajatel esineva töö- ja pereelu konflikti tagajärjed organisatsiooni jaoks võivad olla järgnevad:
- vähenenud töörahulolu
- suurenenud personali voolavus ja töölt puudumised
- vähenenud soorituse tase ja kõrge tööstressi tase
- organisatsioonist lahkumise kavatsused
Image courtesy of graur razvan ionut / FreeDigitalPhotos.net